Kui sa pole kindel, kas su keha on raskeks jooksuks valmis või vajab kergemat pingutust, peaksid ehk kontrollima oma stressiskoori. Kui oled puhanud ja värske, suudad ka raskema treeningu pingutusi kergemini taluda. Kui oled aga väsinud või ületreenimise äärel, siis võib sama raske treening olla hoopis vastupidise mõjuga. Sinu stressiskoor arvutatakse kolmeminutilise testi käigus, mille jooksul sinu HRV-d analüüsitakse. Saadud stressiskoor kuvatakse arvuna vahemikus 0 kuni 100, kus väiksem arv tähendab madalamat stressitaset. See mõõdik aitab sul hinnata, milliseks tegevuseks on sinu keha valmis. Täpsemaid tulemusi saab koguda, kui testi teha iga päev samal ajal ja samades tingimustes (soovitatavalt enne treeningut, mitte pärast seda). See aitab sul saada ka tunnetuse enda igapäevaste ja -nädalaste tulemuste erinevustest.
HRV stressitesti tegemiseks tuleb seista püsti, sest niimoodi on test tundlikum madala ja keskmise stressitaseme suhtes. Kui sa lamad, siis ei pruugi mõõdukad stresinäitajad ilmneda, kuid püsti seistes on sinu kardiovaskulaarne süsteem kergelt koormatud. Selline koormus põhjustab pulsisageduse vahelduvuses märkimisväärse languse, kui sinu stressinäitaja on mõõdukas ning mitte väga madal.
