Minu järgmiseks endale korraldatud ettevõtmiseks on ultrajooks läbi kaheksa Kanaari saare ning seda põhimõttel rannikust-rannikuni ja üle iga saare kõrgeimast tipust. El Hierro kõrgeim punkt on 1451 meetrit, Gran Canaria puhul 1949 m, La Gomera 1487 m, La Palma 2423 m, Tenerife 3718 m, La Graciosa 266 m, Lanzarote 670m ja Fuerteventura 807 m. Kuigi päris täpne kilometraaž ja vertikaalsed meetrid selguvad alles katsumuse lõpuks, tuleb mul kokku läbida suurusjärgus 700 km ning 30 000 meetri jagu tõusta ja teist sama palju laskuda. Hästi õnnestumise ja suuremate tõrgeteta saarte vahelise logistikaga võiks see tehtav olla 10 ööpäeva jooksul.
Mulle ei meeldi spordikellast sõltuda ning tavaliselt ma võistlustel ja ultratriatlonitel kella järgi ei spordi. Pulsivahemikud ja nendele vastavad pingutusastmed on mul keha kuulamise kaudu täpselt teada. Kell on aga vajalik selleks, et saaksin hiljem kella poolt salvestatud teavet oma tegemiste analüüsimisel ja uute eesmärkide seadmisel ära kasutada. Seevastu mägedes joostes on mu sõltuvus kellast palju suurem - Garmini kella mitmed funktsioonid lihtsustavad oluliselt mu orienteerumist, live track funktsioon võimaldab tiimil minu liikumist lihtsasti jälgida ning safety funktsioon annab õnnetusest ise teada.
Alljärgnevalt veidi lähemalt, mis funktsioone ja võimalusi ma 8 Kanaari saare katsumuse ajal Garmini Fenix 7X kellas kasutan.
Kaardirakendus
Katsumuse trass on mul välja töötatud kaardirakenduses Komoot. See ühildub Garmini seadmetega ning võimaldab automaatselt marsruute ja radu sünkroonida. Lihtsalt valin Garminist tegevuse (nt hiking või trail run) ja avan courses valiku alt raja. Seejärel näen kellas olevast kaardilt, kus ma parasjagu rajal asun ja kus suunas liikuma pean. Iga natukese aja tagant annab kell märku, kas olen rajal või juhib mu tähelepanu sellele, kui olen kõrvale kaldunud.
Samuti näitab kell mulle rajaprofiili ning tõusude ja laskumiste kaupa täpselt, kui palju on käimasolevat tõusu või laskumist jäänud võtta. Rajaprofiili teadmine aitab vedeliku tagavara ja toituvaru planeerida – nt tõusu võtmiseks kulub oluliselt rohkema aega, energiat ja juua kui laskumisel. Muuhulgas hõlbustab see toitumise taktikat ajastada.
Altimeeter
Mägedes liikudes mulle meeldib jälgida reaalajas, mis kõrgusel ma parasjagu asun. Tunde kestvatel tõusudel on minu jaoks vaimselt lihtsam, kui ma näen, kui palju mul on jäänud veel tõusu võtta. Kõrget tippu vallutades (nt Tenerife kõrgem tipp Teide 3718) on silmaga edusamme raske märgata ning lihtsasti võib tekkida tunne, et lõppu ei paistagi. Just siis on vaimse poole pealt hea keskenduda väikestele edusammudele, jälgides tõusu või languse kogunemist meetrite kaupa altimeetrilt.
Õnnetusjuhtumist teavitamine
Katsumuse ajal teen ma ühe päeva jooksul suurusjärgus 100 000 sammu ning kõigest üks väike tähelepanematus võib lõppeda tõsise kukkumisega. Halvimal juhul võib õnnetuse korral ise abi kutsumine olla keeruline. Garminis on selleks aga loodud automaatne teavitussüsteem. Ei ole mägedes selle toimimist õnneks pidanud omal nahal järgi kontrollima, kuid 60-kordse ultratriatloni ajal rattasõidu ajal autoga kokku põrgates see funktsioon igatahes toimis.
Tooksin kindlasti veel esile kahte suurepärast Fenix 7X omadust. Esiteks kellas olev taskulamp – super hästi valgustab pimedas ning seepärast ma teise pealambi kaasas kandmise pärast ei muretse. Kellas olevat lampi saab kasutada ka selleks, et olla pimedas nähtav – nimelt saad taskulambi seadistada nii, et kui käsi liigub ette, siis vilgub valge tuluke ja kui käsi liigub taha, siis punane tuluke.
Teise omadusena tõstan esile seda, et kella aku peab kaua vastu ja sisseehitatud päikesepaneeli tõttu on niigi hea aku vastupidavus oluliselt pikem. Igati mõistlik, sest mis kasu muidu kõigist neist funktsioonidest oleks, kui vastupidav aku neid töös ei hoiaks.